Kihtstruktuur

Kihtstruktuur on üldmõiste, mis kirjeldab ainete või omaduste järjestust kihidena. Iga kiht võib olla erineva paksuse, koostise või füüsikaliste omadustega, ning kihid paiknevad tavaliselt üksteise peal või kõrval. Selline korrastatus tekib nii looduses kui ka tehnoloogilises tootmises ning see mõjutab materjalide ja süsteemide käitumist erinevates tingimustes.

Geoloogias tähistab kihtstruktuur tavaliselt settekivimite laminaarset jaotumist. Kihid peegeldavad minevikus toimunud ladestumist ja keskkonnatingimusi; nende järjestus ja erinevad tekstuurid annavad teavet geoloogilise ajaloo ja kronoloogia kohta. Kihte võivad eristada mineraalne koostis, tekstuur, tihedus või lahustuvad koostisosad.

Materjaliteaduses ja tööstuses kirjeldab kihtstruktuur mitmekihilisi filme või kattekihte, mis koos moodustavad keerukamaid struktuure. Kihid võivad erineda materjali, paksuse ja lõigete poolest ning nende vahekord määrab elektrilised, optilised, barjäär- või mehaanilised omadused. Kihte kasvatatakse ja kontrollitakse erinevate meetoditega, näiteks keemilise aurude depositsiooni või sputterimise teel.

Bioloogias on kihtstruktuur levinud kudede ja elundite kihilises korralduses. Näiteks nahk ja paljud epiteeli kihid moodustavad mitmekihilise epiteeli, mis tagab kaitse, niiskuse hoidmise ja funktsionaalse eristumise. Kihtide järjestus võib varieeruda, kuid üldine eesmärk on stabiilne funktsioon.

Kihtstruktuuri uuritakse mitmete tehnikaid abil, sealhulgas mikroskoopiat, elektronmikroskoopi, röntgendiffraktsiooni ja spektraalanalüüsi. Paksuse, koostise ja laminaarsuse mõõtmine aitab mõista struktuuri mõju materjalide ja süsteemide omadustele.