kronoloogia

Kronoloogia on ajas toimuva sündmuste järjestamise ja ajastamise uurimine ning nende järjestuse kirjeldamine. See hõlmab nii ajalooliste sündmuste kui ka arheoloogiliste leidude ja astronoomiliste nähtuste kuupädevust ning erinevate kalendrite ja ajastute mõistmist. Kronoloogiat rakendatakse paljudes valdkondades, et mõista sündmuste toimumise järjekorda ja kestvust ajal.

Kronoloogiat võib vaadelda kahe põhiliigina: relatatiivne kronoloogia ja absoluutne kronoloogia. Relatiivne kronoloogia seab sündmused tähistatud järjestusse (nt enne või pärast teist sündmust) ilma kindlate kuupäevadeta. Absoluutne kronoloogia määrab sündmustele konkreetse kuupäeva või vahemiku ning võimaldab ehitada täpsemaid ajatelgi.

Meetodid, mida kronoloogias kasutatakse, jagunevad sageli relatatiivseteks ja absoluutseteks. Relatiivsed meetodid hõlmavad stratigraafiat ja seriatiooni ning kontekstuaalseid võrdlusi. Absoluutsed meetodid hõlmavad radiokarbondi dateerimist (C-14), dendrokronoloogiat (puu aastarõngad), termoluminesents- ja optiliselt stimuleeritud luminesentsdateerimist (TL/OSL), samuti teisi radiomeetrilisi ja kalibreerimis‑võimalusi, mis annavad täpsemaid kuupäevi või vahemikke.

Kalendrite ja ajastute mõistmine on samuti oluline osa kronoloogiast. Erinevad kultuurid on kasutanud erinevaid kalendreid; tänapäeval kasutatakse laialdaselt Gregoriuse kalendrit ning BCE/CE tähistust, kuid vanemates kultuurides olid levinud alternatiivsed süsteemid. Kronoloogia aitab luua ajatelgi, kontekstuaalseid võrdlusi ja ajalooteadmiste põhja.

Kasutusalad hõlmavad ajaloolist kirjutamist, arheoloogilist tõendite korraldamist ning teaduslike uuringute ajaloolist ja kronoloogilist konteksti. Piirangutena on dateerimise ebakindlus, kalibratsioonivajadus ning kontekstist sõltuvad tõlgendused.