settekivimite

Settekivimed on kivimite rühm, mis tekib sette kuhjumise, tihendumise ja litifikatsiooni tulemusel. Need moodustuvad peamiselt Maa pinna või veekogude põhjas sette ladestumisel, millele järgnevad aja jooksul tihendumine ja sementatsioon. Tulenevalt keskkonnast võivad sette koguneda nii jõgede, järvede, merede kui ka tuulefookustega aladel.

Settekivimitele iseloomulik on sageli kihiline struktuur ja fossiilkandjad. Kihtide esinemine tuleneb muutuvatest depositsioonitingimustest ning neis võib esineda jada- või lamellkihi moodustisi, mis peegeldavad ajalisi keskkonnamuutusi. Fossiilid võivad anda teavet elust meie planeedil minevikus ning aidata rekonstrueerida kliima- ja keskkonnatingimusi.

Klassifikatsioon jaguneb peamiselt kolme erinevasse rühma: detrital (klastilised) settekivimid, kemikaalselt sadestunud kivimid ning orgaanilised kivimid. Detritalseteks sobivad näiteks liivkivi, savikivi või siltkivi ning konglomeraat; kemikaalselt sete moodustab lubjakivi ja teisi sadestunud mineraale; orgaanilised kivimid moodustuvad peamiselt orgaanilise jääkaalu ja bioloogilise materjali ladestumisel, nagu kivisüsi või teatud liigid kivisütt ja tärkamisi.

Settekivimite moodustamine toimib olulise osaga Maa strataal- ja arenguajaloost. Need on olulised aquifer’ide ja mahukate kütuste varudena ning nende uurimine aitab mõista kliimamuutusi, geoloogilisi protsesse ja planeedi ajalugu. Metamorfismi alla sattudes võivad settekivimid muutuda ning anda lisatundmisi piirkondade geoloogilise evolutsiooni kohta.