füüsikaliste

Füüsikalised ehk füüsikalistid on filosoofilise suuna pooldajad, kelle kohaselt kogu tegelikkus ja kõik nähtused—sealhulgas vaimne ja teadvus—on füüsikaliste omaduste ja seaduste tulemus või nendel põhinevad. Füüsikalismi järgi saab suurema osa reaalsusest kirjeldada ning selgitada läbi füüsikaliste kehandite, protsesside ja nende vaheliste seoste.

Väited füüsikalistide rajasid ja jagunemisi arvestades on oluline eristada reduktsionistlikku ja mitte-reduksionistlikku füüsikalismi. Reduktivne füüsikalism väidab, et vaimsed seisundid ja kogemused on täielikult määratavad füüsikaliste protsesside kaudu ning neid saab kirjeldada ilma vaimu eraldi tasandit lisamata. Mitte-reduksionistlik füüsikalism loob siiski nõudmise, et kuigi vaimsed nähtused on füüsikalistega seotud, ei pruugi neid täielikult allutada ainult ajus toimuvatele mehhanismidele ning neid võib kirjeldada eri tasandite kaudu.

Ajalooliselt arendab füüsikalism end teadusliku maailmavaate kontekstis; see on mõjutanud filosoofiat, epistemoloogiat ning teadusfilosoofiat, ja on tugevalt seotud kognitiivsete teaduste ning neuroteaduste arenguga. Võrdluses dualismi ja idealismiga pakub füüsikalism seletusi, mille põhieeldus on looduse fundamentaalsus ning kõik nähtuste alusena peetav füüsikaline reaalsus.

Kriitika keskmes on teadvuse kvalia ning „hard problem“ väljatoomine: kuidas subjektiivne kogemus tekib füüsikalistest protsessidest. Kaasaegsed pooldajad ja kriitikud vahetavad argumente ning arutelud jätkuvad neuronaalsete, kognitiivsete ja metafüüsiliste küsimuste tasandil. Mõjukad kaasaegsed esindajad on nimetatud Jaegwon Kim, Daniel Dennett ning Paul ja Patricia Churchland, kelle tööd on kujundanud arutelu füüsikalismi üle.