Keskkonnasüsteemide

Keskkonnasüsteemide mõiste kirjeldab looduslike, sotsiaalsete ja tehnoloogiliste komponentide ning nende omavaheliste protsesside tervikut, mis moodustab keskkonna toimimise aluse. Need süsteemid on avatud ja dünaamilised, ning neid mõjutavad nii looduskeskkonna muutused kui inimtegevus ja otsused.

Keskkonnasüsteemide põhilised kihid hõlmavad biosfääri (elusorganismid ja nende elupaigad), geosfääri (pinnas, kivim ja maastik), hüdrosfääri (veed) ja atmosfääri (gaasid ja kliima). Inimtegevus lisab sotsiaalse ja tehnoloogilise dimensiooni, mis mõjutab energiavooge, aineringlust ja maastike kasutamist.

Protsessid hõlmavad energiavoogu ja aineringlust, toitumisahelaid ja kliimamuutustega seotud muutusi. Koostoimed ja tagasiside mehhanismid teevad keskkonnasüsteemidest keerukad ja võimelised enese reguleeruma; need võivad olla vastupidavad või haavatavad sõltuvalt struktuurist ja ajaloost.

Uurimus ja rakendused keskenduvad ökosüsteemide teenuste säilitamisele, jätkusuutlikule majandustele ning linnade planeerimisele, kliimakohanemisele ning looduslike lahenduste kasutusele, sealhulgas roheline infrastruktuur ja taastumine.

Väljakutsed hõlmavad andmete kogumist, keerukate mudelite väljatöötamist, nende skaleerimist ning otsuste ja rahastusskeemide seostamist. Põhiline eesmärk on mõista ja hallata keskkonnasüsteeme selliselt, et tagada nii ökoloogiline kui ühiskondlik jätkusuutlikkus.