maastike
Maastike mõiste viitab regiooni pealispinnale ja selle väljanägemisele, mida kujundavad looduslikud protsessid ning inimtegevus. Maastik koosneb nii füüsilisest maastikust (reljeef, mullastik, veekogud, kliima ja taimestik) kui ka kultuurilisest maastikust (asulad, teed, põllumajandus ja kultuuripärand). Maastiku areng on ajas dünaamiline ning peegeldab nii looduslikke muutusi kui ka inimeste planeeringute mõju.
Maastiku koostisosad ja nende mõju on omavahel tihedalt seotud. Reljeef, mullastik ja veevõrgustik määravad pinnavilja ja
Maastikke uuritakse ja kirjeldatakse geograafias ja ökoloogias ning neid kasutatakse planeerimises, looduskaitses ja kultuuripärandi mõistmises. Maastikukaitse,
Kaitse ja jätkusuutlik kasutus on maastike haldamise keskmes. Inimtegevus, arendus ja majandamine seostuvad riskide ja võimalustega.