Karboksülaasid

Karboksülaasid, ehk karboksüülhapped, on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma (-COOH). Ühendi üldvalem on R-COOH, kus R on orgaaniline jääk (alifaatne või aromaatne). Need on nõrgad happed: vees lahustudes dissotsieeruvad osaliselt, moodustades R-COO− ja H+. Happejõud sõltub R-jäägist ning elektronide mõju rühmadest; elektron-tõhustavad rühmad suurendavad hapetust.

Füüsikalised omadused: karboksülaasid on polaarset tüüpi ained, moodustavad vesiniksidemeid ja seetõttu on nende keemistemperatuurid kõrged. Väikeste R-rühmadega hapetel on parem vees lahustuvus; pikemad ahelad vähendavad lahustuvust. Happejõud (pKa) on tavaliselt ligikaudu 4–5 lihtsate alifaathapete puhul, kuid see muutub sõltuvalt asendajatest.

Reaktsioonid: karboksüülhapped reageerivad alusitega, moodustades karboksülaatide soola. Alkoholidega reageerides happe katalüsaatori juures tekivad esters (esterifikatsioon). Oksüdatsioonist võivad karboksüülhapped tekkida primaarsetest alkoholidest või teistest organikestest allikatest; kuumutamisel võivad toimuda dekarboksüülatsioonid.

Kasutus: karboksülaase kasutatakse laialdaselt tööstuses: nad on lähteained plastikute ja plastifikatorite sünteesil, lõhna- ja maitseainete, säilitusainete ning ravimite tootmisel. Mõned esinevad loomulikult toidus ja keskkonnas ning neid toodetakse ka biotehnoloogiliste protsesside kaudu.

Nimetamine: karboksüülhapet nimetatakse üldvalemiga R-COOH; nime lõpp on -hape, R-i nime lisatakse ette.