Happejõud

Happejõud on keemiline omadus, mis kirjeldab happe dissotsiatsiooni ulatust vesilahuses. See on seotud hapete võimega anda prootonid (H+) ja seda iseloomustab dissotsiatsioonikonstand Ka kaudu; mida suurem Ka ja mida väiksem pKa, seda tugevam hape on.

Tugevad happed dissotsieeruvad vees märkimisväärselt, näiteks HCl, HNO3 ja esimene dissotsiatsioonietapp H2SO4. Nõrgad happed dissotsieeruvad ainult osaliselt, näiteks CH3CO2H (äädikhape) ja H2CO3.

Iga hape võib olla polüprotiitne, millel on mitu dissotsiatsioonietappi ja igaühel erinev pKa. Seetõttu võib lahuses esineda mitu konjugaatbaasi ning lahuse pH määratakse peamiselt nende tasakaalude koosmõjuna.

Happejõudu mõjutavad tegurid hõlmavad H–X sideme tugevust, molekuli polarisatsiooni ja elektronegatiivsust, konjugaatbaasi stabiliseerumist (resonants, induktiivne mõju) ning lahustuvust. Seetõttu võib sama hape näida erineva tugevusega erinevates lahustites ning temperatuuril.

Happejõud on oluline mõiste lahustite pH-tasakaalude, puhvrite ja keemiliste reaktsioonide mõistmisel. Oluline on eristada happejõudu kontsentratsioonist: tugevus ei ole sama mis kontsentratsioon ning see sõltub lahustist ja temperatuurist.