katalüsaatori

Katalüsaator on aine või biomolekul, mis kiirendab keemilist reaktsiooni, pakkudes alternatiivset, madalama aktivatsioonienergiaga reaktsiooniteed. Seetõttu reageerib süsteem suurema kiirusega, kuid katalüsaator ise ei muutu lõppsaaduseks ning ta voidaan taastada ning kasutada taas ja taas. Kõige olulisem tunnus on see, et reaktsiooni lõpptulemus ja tasakaal säilivad, kuid kiirus suureneb.

Katalüsaatorid jagunevad peamiselt kolme tüüpi: heterogeenne katalüüs, kus katalüsaator ja reaktsioonimaail on erinevates faasides (näiteks tahkis katalüsaator gaasifaasis); homogeenne katalüüs, kus mõlemad osalevad samas faasis; ning biokatalüüs, mida teevad ensüümid. Erinevatel mehhanismidel võivad nad pakkuda erinevaid teid aktiivsele vaheühendile, kuid ühist on püsiv taastumine ja aktiivsuse võimalus mitu korda.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad tööstuslikku katalüüsi, kus erinevad reaktsioonid, nagu ammoniaagi süntees või nafta väärindamine, sõltuvad spetsiaalsetest katalüsaatoritest; biokatalüüs kasutab ensüüme eluslooduslike reaktsioonide kiirendamiseks; ning näiteks sõidukites kasutatakse katalüütorid, et vähendada emissioone: katalüütilised konverterid, mis muundavad CO, NOx ja liigseid süsivesinikke vähem saasteaineteks. Katalüsaatorite kohta üldiselt öeldakse, et nad parandavad efektiivsust ja võimaldavad spetsiifilisemat toodangut.

Ajaloo järgi anti mõistele katalüüs 1830ndatel nimi Berzeliuse poolt; tänapäeval on see oluline mõiste nii keemias kui ka keskkonnakaitses ning meditsiinis.