vaheühendile

Vaheühendile on keemilise reaktsiooni käigus tekkinud ajutine aine või struktuur, mis moodustub reagendi atomite ja elektronide ümberpaigutumise tulemusena ning mis esindab reaktsiooni tee keskset punkti. Vaheühend ei ole tihtipeale reaktsiooni lõplik lõppprodukt; see on minimeeritud energia või ajutine seisukoht potentsiaalenergia pinnal, mis võib olla stabiilne mõnda aega või lühiajaliselt kohalviibiv. Vaheühendid on olulised mõisteks, kuna need selgitavad, kuidas reaktsioon toimub ja miks antud tingimustel valitakse teatud tuotid.

Vaheühendid võivad olla väga erinevad; neil võib olla või olla mitte olla pikem elutsükkel. Organilises keemias on tüüpilisteks näideteks karboksillihapete või alkohoolsete gruppide tekitatud carbocationi või tetraedraalsete tuumade vahelised vaheühendid, radikaalsed vaheühendid reaktsioonide radikalpeetmiste ajal ning metallide katalüüsitavad vaheühendid, mis tekivad organometalliliste reaktsioonide käigus. Vaheühendid erinevad transition state’ist, mis on reaktsioonijada kõrgeenergiiline üleminekukonfiguratsioon; vaheühend on energiasilmu kohal paiknev minimaalne energia sõlmpunkt, mida on võimalik fikseerida või isoleerida mõningatel tingimustel.

Tekkimise ja jäämise tingimused oluliselt mõjutavad vaheühendite olemust. Tihti vajatakse aeglaseid ja kontrollitud tingimusi ning vaheühendid võivad olla eraldatavad või „tranžeeritavad“ – neid püütakse reagendis, või need reageeritakse kohe edasi lõpptoodete moodustamiseks. Vaheühendid on selle tõttu keskne teema reaktsioonimehhanismide mõistmisel ja reaktsioonikontrolli planeerimisel.