Vaheühendid

Vaheühendid on keemiliste reaktsioonide käigus ajutiselt tekkivad ühendid, mis ei kuulu lõpptoodete hulka. Nad on tavaliselt väga reaktiivsed ja lühiajaliselt stabiilsed, seetõttu neid sageli ei eraldata; nende roll on viia reaktsiooni järgmisel sammul lõpptoote moodustumiseni. Vaheühendid ilmuvad reaktsiooni energiakaardil kahe või enama etapi vahel ning nende olemasolu võib määrata kogu reaktsiooni kiiruse ja suuna.

Tekkeviisid võivad olla mitmesugused, sõltuvalt reaktsioonist. Näiteks elektrofiilne lisamine, radikaalne lisandumine, eliminatsioon või rearrangementid võivad tekitada vaheühendeid. Vaheühendid moodustuvad, kui reagendid ületavad energialõigu ja reageerivad jätkuvalt, enne kui lõpptooteid vormuvad. Nende eluea on tavaliselt väga lühike ning nad reageerivad kiiresti edasi.

Vaheühendid jagunevad peamiselt kollasteks tüüpideks: radikaalsed vaheühendid (radikaalid), ioonvaheühendid (karbocationid ja karbanioonid), ning molekulaarsed või komplekssed vaheühendid, mis võivad kujuneda reagendide vahel tekkivate lülikeemislike struktuuride tulemusena. Erinevad vaheühendid annavad erinevaid teid lõpptoote moodustamiseks ja mõjutavad retsipi kiirust ning regio- ja stereoselektsiooni.

Vaheühendite uurimine on oluline, sest need võimaldavad mõista ja modelleerida reaktsioonide mehhaanikat. Tavaliselt tuvastatakse ja jäädvustatakse neid trapitavate reagendi või spectroskoopiliste meetodite abil ning neid käsitletakse teoreetiliselt energiavoo ja reaktsioonikanalite kaudu.

Näide: alkeeni hüdrohalogeerimisel tekib esmalt karbocationi vaheühend, millele järgneb halogeeniooni lisamine. Selline vaheühend määrab otseselt lõpptoote struktuuri ja selle moodustumise kiiruse.