üldvalem

Üldvalem on keemias kasutatav mõiste, mis kirjeldab ühendite klassi koostist üldisel kujul. See näitab, kuidas erinevad aatomid on omavahel seotud kogu rühma piires ning kasutab muutuvat suurust, näiteks n, et näidata järjestumist või sõltuvust. Üldvalem ei ole konkreetse molekuli valem, vaid annab üldise ettekuju rühma liikmete keemilisest koostisest.

Erinevalt empirilisel ja molekulaarsel valemil aitab üldvalem kirjeldada kogu rühma suhtelist koostist ja selle kasvust või muutumisest homoloogilisel real. Empiriline valem kajastab elementide kõige lihtsamat suhet täisarvuna, samas kui molekulaarsvalem näitab konkreetse molekuliga seotud aatomite arvu. Üldvalem toob selgelt esile korrigeeritud seosed ja üldised mustrid, mis korduvad rühma liikmete hulga muutumisel.

Näited: alkaanide rühm on tavaliselt kirjeldatud üldvalemiga CnH2n+2 (n ≥ 1), kus n tähistab süsiniku aatomite arvu. Teised homoloogilised read võivad kasutada erinevaid üldvalemeid, näiteks alkeenide puhul CnH2n või alküünide puhul CnH2n-2. Süsivesikute klassis on sageli kasutatud üldvalem (CH2O)n.

Kasutus. Üldvalemit kasutatakse homoloogiliste seeriate kirjeldamiseks ning võrrandite ja arvutuste mugavaks üldistamiseks, kui konkreetsed molekulid erinevad vaid liikmete arvu poolest. Piirangud tekivad siis, kui ained sisaldavad märkimisväärseid struktuurseid kõrvalekaldeid või eeltoodud ühtlustused ei kehti.