Hingamisteedes

Hingamisteed on inimeste hingamissüsteemi osa, mis viib õhu kopsudesse ja kopsudest välja. See hõlmab ülemisi hingamisteid, nagu ninaõõnsused, ninaneel ja kõri, ning alumisi hingamistraktisid, nagu hingetoru, bronhid ja kopsud. Hingamisteede haigused on levinud ja võivad olla ägedad või kroonilised, mõjutades ülemisi või alumisi hingamisteid.

Ülemiste hingamisteede haigused hõlmavad riniiti (nohu), sinusiiti, farüngiiti ja larüngiiti; alumised hingamisteede haigused hõlmavad bronhiiti ja kopsupõletikku (pneumooniat), samuti kroonilisi haigusi nagu astma ja COPD. Enamik ägedaid hingamisteede infektsioone on viirused (rhinoviirus, gripp, koroonaviirused), harvem on põhjuseks bakteriaalsed infektsioonid. Sümptomid sõltuvad põletiku asukohast ning võivad olla nohu, kurguvalu, köha, palavik, väsimus või õhupuudus.

Diagnoos põhineb kliinilisel hindamisel; vajadusel kasutatakse täiendavaid teste, näiteks PCR- või antigeni uuringuid viiruste tuvastamiseks, vereanalüüsi CRP ning vajadusel radioloogiat kopsude hindamiseks.

Ravi on peamiselt sümptomaatiline. Viirusinfektsioonide korral aitab puhkus, vedelikud ja palavikualandajad (paracetamol või ibuprofen). Bakteriaalse infektsiooni kahtluse korral võib olla vajalik antibiootikumide kasutamine. Astma ja COPD puhul on oluline inhalatsioonravi ja regulaarsed kontrollid. Ennetus hõlmab vaktsineerimisi (influenza, pneumokokk, COVID-19), kätehügieeni, suitsetamisest loobumist ja viiruste levikut vähendavaid meetmeid.