Hingamisteede

Hingamisteed on hingamissüsteemi osa, mis viib õhu ninast kopsudesse ja tagasi välja. Need koosnevad ülemistest ja alumistest hingamisteedest ning täidavad nii mehhaanilisi kui kaitsefunktsioone: õhu soojendamist, niisutamist ja filtreerimist ning gaasivahetuse ettevalmistamist kopsudes.

Ülemised hingamisteed hõlmavad ninaõõnt, ninaneelu ning kõri. Seal toimub õhu puhastamine tolmust ja mikroorganismidest, soojendamine ja niisutamine ning kõri kaudu toimumas kõlaliselt ja süljeerituse reguleerimine. Alumised hingamisteed algavad hingetorust (trahheast) ning lõppevad kopsudes bronhide, bronhiolide ja alveoolidega. Tragöödilise või kriitilise seisundi korral võivad hingamisteed mõjutada bronhide ahenemine või põletik, mis raskendab ilma liikumist.

Funktsioonide hulka kuuluvad filtratsioon ja niisutamine, tsiliaarse epiteeli abil lima ja mikroorganismide liikumise suunamine kaotusse. Kaitsemehhanismide seas on immuunsüsteemi rakud, lima ning mukociliaarne kustutussüsteem, mis aitab vältida infektsioonide levikut sügavasse hingamisteedesse.

Hingamisteed võivad kokku puutuda erinevate haigustega, sealhulgas nohu, gripp, bronhiit, astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (COPD), kopsupõletik ja kopsuvähk. Riskiteguriteks on suitsetamine, õhukvaliteedi halvenemine ja viirusinfektsioonid. Diagnoosimisel kasutatakse spiromeetriat, radioloogiat, CT-d ning vajadusel bronhoskoopiat. Ravi sisaldab bronhodilataatoreid ja põletikuvastaseid ravimeid, hapnikravi vajaduse korral ning vaktsineerimist gripi ja pneumokoki vastu.

Hoiatus ja ennetus keskenduvad suitsetamisest loobumisele, õhu kvaliteedi parandamisele, vaktsineerimisele ja hingamisteede tervise hoidmisele üldiselt.