koroonaviirused

Koroonaviirused on viiruste rühm, mis kuulub perekonda Coronaviridae ja võib nakatada nii loomi kui ka mõnikord inimesi. Nimi tuleneb viiruse pinnal olevatest spike-valkudest, mis annavad viirusele kroonilaadse ilme. Viiruse genoom on suur, positiivsest sentidos RNA, umbes 26–32 kilobaari pikk, ning ümbris on lipiidne, sisaldades S-, E-, M- ja N-valke, mis ümbritsevad viiruseosakest ja osalevad paljunemises.

Koroonaviirused jagunevad neljaks generaatoriks: Alphacoronavirus, Betacoronavirus, Gammacoronavirus ja Deltacoronavirus. Enamik inimese haiguseid põhjustavaid koroonaviiruseid kuuluvad alfa- või beeta-koroonaviiruste rühmadesse. Nad võivad põhjustada kergeid külmetusnähte kuni tõsiste hingamisteede haigusteni.

Ülekand toimub peamiselt hingamisteede tilgakeste ja aerosoolide kaudu; kontakt ja saastunud pindade puudutamine võivad also viia nakatumiseni. Haiguse sümptomid on varieeruvad: kerge köha, kurguvalu ja palavik võivad kesta paar päeva; mõnel inimesel areneb raskem haigus, sealhulgas kopsupõletik ja respiratoorne distress. Eakatele ja krooniliste haigustega inimestele on risk suurem.

Diagnostika põhineb laboratoorsetel testidel, näiteks RT‑PCR või antigene testidel; lisaks kasutatakse radioloogiat raskemate haiguste hindamiseks. Ravi on peamiselt toetav; raskematel juhtudel rakendatakse viirusevastaseid ravimeid ja hingamisteenuseid. Vaktsiinid on välja töötatud mõne koroonaviiruse vastu, eriti SARS-CoV-2 puhul, ning need vähendavad raske haiguse riski.

Koroonaviirused on zoonoosne rühm; loomareservuaari roll on olulisel kohal. Batsid on peamised looduslikud reservuaarid ning spilloverin inimestesse on toimunud mõnede haiguste, näiteks SARS, MERS ja COVID-19, korral. Viiruse evolutsioon ja rekombinatsioon hoiavad pidevat tähelepanu järelevalvet vajavana.