Gaasifikatsiooni

Gaasifikatsioon on protsess, mille käigus süsinikupõhised toorained muudetakse sünteesi gaasiks ehk syngasiks (peamised koostisosad on CO ja H2) kõrgel temperatuuril ning kontrollitud hapniku-, õhu- või veeauru mõjul. Syngas on gaasisegu, mida saab kasutada energiatootmiseks või keemiliste toodete sünteesiks ning seda puhastatakse vastavalt rakendusele.

Toorained võivad olla biomass (puit, põllumajandusjäätmed), jäätmed, kivisüsi ja põlevkivi, samuti plastid. Gasifikatsiooniga toodetud syngas sobib nii elektri- ja soojusenergia tootmiseks kui ka keemiatööstuses kasutamiseks: sünteetilised kütused (näiteks Fischer–Tropsch), metanool, ammoniaak ning teised keemilised lähteained. Protsessis saab toorainest reguleerida CO ja H2 suhet vastavalt lõppsaadusele.

Tehnoloogiliselt on levinud fikseeritud kihti, fluidiseeritud kihti ja entrained-flow gasifikatsioonid. Reaktorid töötavad tavaliselt temperatuuridel umbes 700–1200 °C ning rõhk võib olla varieeriv, sõltuvalt tehnoloogiast ja toorainest. Üldiselt sõltub koostis ja kvaliteet syngasist ning toorainest ning nõuetele vastav puhastus on sageli ette nähtud.

Gaasifikatsiooni eelised hõlmavad jätkusuutlikumat toorainete kasutamist ja võimalust vähendada jäätmete ladestamist ning mõnel juhul madalamat otsest emissiooni võrreldes otsese põletamisega. Peamised väljakutsed on kapitalikulud, toorainete kvaliteedi kõikumine ning gaasiseguse ja kõrvaküttimise keeruline puhastus.