Federatsioonid

Federatsioonid on riigid või liidud, kus suveräänsust jagatakse keskvalitsuse ja kohalike üksuste vahel vastavalt põhiseadusele. Föderaalriigis on keskvalitsusel laialdased pädevused, kuid osariikide, kantonite või provintsidele jääb märkimisväärne otsustusõigus paljudes valdkondades, nagu haridus, kultuur ja piirkondlik areng. Põhiseadus määrab, millised küsimused kuuluvad föderaalsele tasandile ja millised on kohalike üksuste pädevuses.

Föderatsioonide põhiomadused on jaotatud pädevus jaotumine (federatiivne jagunemine), koordineeritud seadusandlus ning konstitutsiooniline raamistik, mis tagab nii ühtsuse kui ka piirkondliku autonoomia. Mõnel föderatsioonil on asümmeetrilised osad, kus mõnel piirkonnal on suurem pädevus või eriline staatus. Tavaliselt võivad keskvalitsus tegeleda välis- või kaitsepoliitika, rahanduse ja üldise riigukorraldusega, samas piirkondlikud üksused vastutavad paljude sotsiaalsete teenuste eest.

Federatsioonid erinevad konfederatsioonidest: konfederatsioon on lõppkokkuvõttes riikide vabatahtlik ühendus, kus keskset võimu on vähem ja riigid säilitavad suurema suveräänsuse. Federatsioonid võivad olla võrdsed või asümmeetrilised ning nende toimimine sõltub konkreetse põhiseaduse detailidest ja rahvastiku, keelte või kultuuriliste erinevuste käsitlemisest.

Näited teadaolevatest föderatsioonidest hõlmavad Ameerika Ühendriike, Saksamaad, Kanada, Austraaliat, Šveitsi ja Indiat. Federatsioonid on paljuski õppimisruumideks osade riikide ühtsuse ja mitmekesisuse tasakaalustamisel.