pädevused

Pädevused on teadmiste, oskuste ja hoiakute integreeritud kogum, mis võimaldab inimestel edukalt toimida erinevates kontekstides. Pädevus hõlmab võimet rakendada omandatud teadmisi ja oskusi ning näidata sobivaid hoiakuid vastava ülesande või olukorra jaoks.

Pädevused koosnevad kolmest komponendist: teadmised, oskused ja hoiakud. Need võimaldavad analüüsida probleeme, teha otsuseid, suhtelda teistega ja kohaneda muutustega.

Liigid: üldpädevused (nt kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, koostöö, enesejuhtimine) ja valdkondlikud pädevused (nt tervishoiu, hariduse, tehnilise töö spetsiifilised oskused).

Arendamine ja hindamine: Pädevused arenevad läbi formaalse õppe, praktika, refleksiooni ja töökeskkonna kogemuse. Hinnatakse neid tööülesannete soorituse, portfoolio, tööintervjuude või suulise ning kirjaliku arutluse kaudu, ning sageli kaasatakse tööandjate või kliendi tagasiside.

Tähtsus: Pädevused on keskne mõiste mitmes valdkonnas, alates haridusest kuni tööturuni, kuna need kirjeldavad, kuidas inimene suudab teadmisi rakendada ja kohaneda. Euroopa tasandil kasutatakse kvalifikatsiooniraamistikuid, nagu Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF), et võrrelda ja sidustada riikide kvalifikatsioone ning soodustada elukestvat õpet.