õhusaasteained

Õhusaasteained ehk õhussaaste komponendid on tahked osakesed ja gaasilised ained, mis halvendavad õhukvaliteeti ning võivad kahjustada inimeste tervist ja eluslood. Need esinevad õhus nii looduslike kui inimtegevusest tulenevate protsesside tulemusena. Olulised näitajad sõltuvad koostistest ja nende kontsentratsioonidest õhus ning nende mõju varieerub sõltuvalt kestusest ja kogusest.

Peamised õhusaasteained on PM2.5 ja PM10 ehk tahked osakesed, mis võivad jõuda sügavale hingamisteedesse; osoon (O3) troposfääris; ning gaasilised ained nagu lämmastikoksüüdid (NOx), süsinikmonooksiid (CO), vääveldioksiid (SO2) ning lenduvad orgaanilised ühendid (VOC). Need võivad tuleneda inimtegevusest või olla looduslikku päritolu ning nende kogused varieeruvad sõltuvalt aastast ja piirkonnast.

Allikad: peamised on transport (kütuste põletus ja sõidukite emissioon), energia tootmine ning tööstus, põllumajandus ning igapäevane tarbimine. Looduslikud allikad, nagu tolm ja metsapõlengud, võivad samuti suurendada õhusaaste taset, eriti kuivadel või kuumal perioodil.

Tervis ja ökosüsteem: pikaajaline kokkupuude PM2.5 ja NO2-ga on seotud kõrgema riskiga astma, krooniliste kopsu- ja südamehaiguste ning varasema surma puhul. Haavatavamad on lapsed, eakad ning krooniliste haiguste all kannatavad. Ökosüsteemid võivad kannatada taimede ja ökoloogilise mitmekesisuse ning viljakuse kaudu.

Mõõtmine ja reguleerimine: õhukvaliteeti jälgitakse riiklikult ja rahvusvaheliselt, kasutades näitajaid nagu PM2.5, PM10, NO2, O3, CO ja SO2 ning õhukvaliteedi indekseid. Euroopa Liidu normid ja WHO soovitused suunavad piiranguid ning edendavad heitmete vähendamist, puhastustehnoloogiaid ning puhastavat energiapoliitikat.