troposfääris

Troposfäär on Maa atmosfääri madalaim kiht, mis ulatub maapinnast kõrgusele umbes 8–16 kilomeetrini. Kõrgus sõltub laiusest ja aastaajast: polaaraladel on kiht tavaliselt madalam (umbes 8–10 km), ekvatoriaalsetel aladel kõrgem (kuni 16–18 km). Troposfäär sisaldab umbes 80% kogu atmosfääri massist ning enamikku veeaurust, mistõttu on see kiht, kus tekivad ilm ja kliima. Siin esinevad pilved, sademed ning atmosfääri konvektsioon.

Temperatuur troposfääris üldiselt langeb kõrgusega; keskmine temperatuurilangus on umbes 6,5 °C kilomeetri kohta, kuid täpne väärtus sõltub ilmastikutingimustest. Tropopaussi piir nimetatakse tropopaussiks; selle kõrgus on laiusastmest sõltuv: polaaraladel umbes 8–10 km, ekvatoriaalsetel aladel kuni 16–18 km. Tropopaussia kohal asub stratosfäär, kus temperatuur tõuseb UV-kiirguse mõjul.

Troposfääris domineerivad peamised gaasid on lämmastik (N2) ja hapnik (O2). Veeaur on märkimisväärne koostisosa madalates kihtides ja loob pilved ning sademed. Kihis esinevad ka aerosoolid, mis mõjutavad kliimat ja raadiatsioonibaasi.

Troposfäär on ilmastiku ja kliima peamine reguleerija: seal toimuvad konvektsioon ja pilved ning tekivad sademed. Inimtegevus on suurendanud kasvuhoonegaaside ja aerosoolide kontsentratsiooni troposfääris, mis mõjutab soojenemist ja kliimamuutuste mustrit.