Õppevormide

Õppevormide ehk õppetöö korraldamise viiside mõiste kirjeldab, kuidas õpetus ja õpe on organiseeritud ja realiseeritud. Need vormid määravad, kuidas sisu tutvustatakse, millistes keskkondades õppijad osalevad ning kuidas suhtlus õppejuhendajatega ja kaasõppijatega toimub. Õppevormid mõjutavad õpilaste aktiivsust, õpitulemusi ja hindamismeetodeid ning need võivad kohaneda erinevate õpikeskkondade, tehnoloogia ja ressursi olemasoluga.

Põhilised õppevormid jagunevad tavaliselt kontaktõppe, kaugõppe, e-õppe ja segatud õppe vahel. Kontaktõpe toimub tavaliselt klassiruumis või õppeasutuse ruumides ning sisaldab tavapäraseid tunde, seminare ja töötubasid. Kaugõpe viitab õppimisele distantsilt, kasutades kirjalikke materjale, ametlikke platvorme ja occasionally videokonverentse. E-õpe keskendub täis või osaliselt veebipõhisele õpetusele ning võimaldab asünkroonset ning/sisestatud sünkroonne suhtlust. Segatud õpe ühendab näiteid nii füüsilist kui ka virtuaalset keskkonda, kombineerides kontakti- ja veebipõhiseid elemente. Lisaks on olulised projekt- ja uurimusõpe, praktika- või töökohaõpe ning rühma- või üksikisiku juhendatud õppetegevused, mis võivad olla nii iseseisvad kui koostööalased.

Õppevormide valikut mõjutavad eesmärgid, õppijate vajadused ja oskused, õppeaine iseloom, ajakava ja ressursid ning tehnoloogiline ligipääsetavus. Õige vorm võib parandada motivatsiooni ja kaasatust, kuid nõuab sageli õpetaja professionaalset arengut, planeerimist ja tehnilist tuge. Turvaline ja kaasav õpikeskkond tagab kõigile õppijatele võrdse võimaluse osaleda ning saavutada soovitud õpitulemused.