ümberkujunemist

Ümberkujunemist on mõiste, mis kirjeldab vormi, funktsiooni või identiteedi märkimisväärset ja sageli põhjalikku muutumist. Seda kasutatakse nii bioloogias kui ka laiemalt sotsiaalsetes, kultuurilistes ja tehnoloogilistes kontekstides, kus süsteem või organisatsioon kogeb olulist ümberkujundust.

Bioloogias tähistab metamorfose sageli elusorganismide arengutsüklit, mille käigus vorm ja funktsioon muutuvad märgatavalt. Tuntuim näide on liblikate ja teatud mardikate arengutsükkel. Ümberkujundumist võib liigitada täielikuks (holometab) ja osaliseks (hemimetab), sõltuvalt sellest, kui järk-järgult ja kui palju erineb noorem eluaste täiskasvanud vormist.

Kasutusvaldkonnad väljaspool bioloogiat hõlmavad suuremahulist süsteemide ümberkujundamist, näiteks ettevõtete või organisatsioonide digitaliseerimist, ärimudelite ümberkujundamist, brändi uuendamist või kultuurilise ja mõtteviisi muutusi. Sellisel puhul mõistetakse ümberkujundamist kui protsessi, mille käigus muudetakse struktuure, töökeeli, eesmärke või identiteeti, et paremini vastata uutele tingimustele ja vajadustele.

Etymoloogiliselt moodustub sõna ümberkujunemine ühendist ümber- ning kujundama/kujundamine, millest tulenevalt rõhutatakse muutuse suunda ja selle eesmärgipära. Sõna vorm varieerub sõltuvalt lausekontekstist (näiteks ümberkujunemist, ümberkujundamist). Ümberkujunemine on seega mõiste, mida kasutatakse nii konkreetses bioloogilises tähenduses kui ka üldises ajaloolises ja ühiskondlikus kontekstis.