Ühisväärtused

Ühisväärtused tähendab ühiskonnas peetavate väärtuste kogumit, mida peetakse laialdaselt omaks ja mis juhivad käitumist, otsuseid ja sotsiaalset ootusmõõdet. Need väärtused ei pruugi olla kõigis rühmades samad, kuid on laialdaselt aktsepteeritud ning kuuluvad sotsiaalsete normide alusseadusesse. Tavaliselt hõlmavad need vabadust, võrdsust, demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi, sallivust, solidaarsust, vastutust ja turvalisust.

Algus ja allikad: ühisväärtused kujunevad ajaloo, kultuuri, sotsiaalse sotsialiseerumise, institutsioonide, meedia ja usundi kaudu ning neid vahendatakse avalikus arutelus. Need võivad olla nii püsivad kui ka ajas muutuvad.

Funktsioonid: need annavad kooskõla ja usaldust, soodustavad koostööd, legitimeerivad institutsioone ning suunavad poliitikat, haridust ja sotsiaalseid norme. Ühisväärtused moodustavad aluse, mille abil saavad erinevad rühmad toimida ühiselt ja tajuda poliitilist legitiimsust.

Formatsioon ja muutused: sotsialiseerimine perekonnas, koolis ja kogukonnas ning seaduste ja tavade kaudu tugevdavad neid väärtusi; nende tõlgendused võivad ajas muutuda ning neid mõjutavad globaliseerumine, migratsioon ja kultuuriline mitmekesisus.

Väärtuste mitmekesisus ja vastuolud: eri rühmad võivad neid väärtusi erinevalt tõlgendada, mis võib viia konflikti või vajada dialoogi. Pluralism ja ennast identifitseerivate gruppide õigused võivad kujundada arutelusid ühisväärtuste üle.

Mõõtmine ja mõju: uuringud ja küsitlused hindavad väärtuste tähtsust ja kooskõla; need mõjutavad avalikku poliitikat, haridust, integratsioonipoliitikat ning sotsiaalset sidusust.