Väärtuste

Väärtuste mõiste viitab hindamisele, et mis on oluline, soovitav või väärtuslik meie elus, käitumises ja otsuste tegemisel. Terminit kasutatakse nii filosoofias kui sotsiaalteadustes ning see hõlmab erinevaid tähendusi: moraalsed ja eetilised väärtused, kultuurilised väärtused, esteetilised prioriteedid ning praktilised või instrumentaalsed väärtused. Väärtuste süsteem on kogumi uskumustest ja normidest, mis suunavad inimeste käitumist ja otsuste langetamist.

Väärtuste osa jaotub tavaliselt mitut tüüpi: moraalsed väärtused puudutavad headust, õiglust ja ausust; kultuurilised väärtused seovad inimesi traditsioonide, keele, identiteedi ja ühiskondlike eesmärkidega; esteetilised väärtused puudutavad ilu ja kunstilist hinnangu; ning instrumentaalsed või praktilised väärtused keskenduvad oskustele, eesmärkide saavutamisele või ressursside efektiivsele kasutamisele. Väärtused võivad olla intrinsiatsed (iseenda lõpp) või instrumentaalsed (viitkõlblikud vahendid eesmärkide saavutamiseks).

Teooriad: axiology ehk väärtusteõpetus uurib, miks väärtused on olulised ja kuidas neid hinnatakse. Erinevad teooriad esindavad universaalseid või relativistlikke vaateid ning erinevad ka väärtuste kategooriate ja nende hierarhiasuuruste poolest. Mastaabisüsteemid nagu Schwartz või Rokeach kirjeldavad, kuidas erinevad väärtused võivad üksteist komplementaarseid või vastuolulisi olla ning kuidas need mõjutavad otsuseid ning käitumist.

Väärtuste kujunemine tuleneb sotsialiseerumisest: perekond, kool, kogukond ja meedia kujundavad arusaamu sellest, mis on oluline. Väärtuste mõju ilmneb valikutes, identiteedis, poliitilises ja majanduslikus käitumises ning on sageli vaidlus- ja konfliktialdis. Väärtuste uurimine hõlmab sageli küsitlusi ja skaalasid, mis aitavad mõista, millised väärtused on erinevates kultuurides ja ajaperioodidel esiplaanil.