Ärevushäirete

Ärevushäired on psüühikahäirete rühm, mida iseloomustab pidev või korduv liigne muretsemine, hirmu tunne ja füsioloogilised sümptomid nagu südamepekslemine, higistamine ja lihaspinged. Need häired võivad oluliselt mõjutada inimese igapäevaelu, tööd ja suhteid.

Üldised ärevushäirete tüübid hõlmavad generaliseerunud ärevushäiret, paanikahäiret, sotsiaalset ärevushäiret, agorafoobiat ja spetsiifilisi foobiaid. Generaliseerunud ärevushäire korral iseloomustab pidev muretsemine erinevate asjade pärast, ilma selge põhjuseta. Paanikahäire korral esineb äkilisi ja intensiivseid hirmuhooge, mida nimetatakse paanikahoogudeks. Sotsiaalne ärevushäire tähendab tugevat hirmu sotsiaalsete olukordade ees ja kartust negatiivselt hinnatud saada. Agorafoobia on hirmu tundmine kohtade või olukordade ees, millest väljapääs võib olla raske või kus abi ei pruugi olla saadaval, sageli seotud paanikahoogude kogemusega. Spetsiifilised foobiad on intensiivne ja iratsionaalne hirm konkreetse objekti või olukorra ees.

Ärevushäirete põhjused on keerulised ja võivad hõlmata geneetilisi tegureid, aju keemia tasakaaluhäireid, elusündmusi, stressi ja keskkonnamõjusid. Diagnoosimine toimub tavaliselt psühhiaatri või psühholoogi poolt, kes hindab sümptomeid ja nende kestust.

Ravi võib hõlmata psühhoteraapiat, eriti kognitiivset käitumisteraapiat, mis aitab muuta mõtte- ja käitumismustreid, mis soodustavad ärevust. Mõnel juhul võib abi olla ka ravimitest, nagu antidepressandid või ärevusevastased ravimid, mille väljakirjutamine toimub arsti järelevalve all. Varajane sekkumine ja sobiv ravi võivad oluliselt parandada ärevushäiretega inimeste elukvaliteeti.