Paanikahäire

Paanikahäire on psüühikahäire, mida iseloomustavad äkilised ja korduvad paanikahood. Paanikahoog on äge hirmu või ärevuse periood, mis saavutab haripunkti mõne minutiga ning seda saadavad mitmed füüsilised ja kognitiivsed sümptomid. Levinud sümptomiteks on südamekloppimine, higistamine, värisemine, hingeldus, valu või ebamugavustunne rinnus, iiveldus, pearinglus, külmavärinad või kuumatunne, tuimus või kipitus, derealisatsioon (ebareaalsuse tunne) või depersonalisatsioon (iseendast võõrdumise tunne) ning hirm kontrolli kaotada või surra.

Paanikahoogude esinemissagedus ja intensiivsus võivad inimeste vahel varieeruda. Mõned inimesed kogevad neid harva, samas kui teised võivad neid kogeda sagedamini. Paanikahäirega inimestel võib tekkida ka hirm uute hoogude ees, mis võib viia paanikahoo tekkimist soodustavate olukordade vältimiseni, mida nimetatakse agorofoobiaks. See vältimiskäitumine võib oluliselt piirata inimese igapäevast elu.

Paanikahäire täpset põhjust ei ole täielikult mõistetud, kuid selle tekkimisse võivad panustada mitmed tegurid, sealhulgas geneetilised eelsoodumused, ajukeemia muutused, stressirokad elusündmused ja teatud isiksuseomadused. Diagnoos põhineb sümptomite hindamisel ja teiste meditsiiniliste või psühhiaatriliste seisundite välistamisel, mis võiksid sarnaseid sümptomeid põhjustada.

Paanikahäiret saab edukalt ravida. Levinumad ravimeetodid hõlmavad kognitiiv-käitumuslikku teraapiat (KKT), mis aitab inimestel õppida oma mõtteid ja käitumist muutma, ning antidepressante, eriti selektiivseid serotoniini tagasihaarde inhibiitoreid (SSRI-d), mis aitavad tasakaalustada ajukemikaale. Kombineeritud ravi, mis hõlmab nii teraapiat kui ka ravimeid, on sageli kõige tõhusam.