võrgustikes

Võrgustikud on süsteemid, kus erinevad komponendid on omavahel ühendatud eesmärgiga liigutada teavet, ressursse või energiat ning luua koostööd. Võrgustikke võivad moodustada nii inimesed, seadmed kui ka bioloogilised või ökoloogilised struktuurid. Üldnimetus hõlmab arvutivõrke, sotsiaalseid võrgustikke, närvi- ja bioloogilisi võrgustikke ning tehnoloogilisi või looduslikke võrgustikke.

Arvutivõrgud ühendavad seadmeid ja süsteeme, pakkudes suhtluseks ja andmeedastuseks vajalikku infrastruktuuri. Sõlmedena võivad toimida arvutid, serverid ja ruumilised seadmed, ühendused aga kaabeldus või juhtmevabad ühendused. Protokollide hulka kuuluvad TCP/IP ja teised standardid, mis määravad teabe edastamise vormi ja turvalisuse. Võrgustikke kirjeldatakse topoloogiate kaudu, näiteks täht- (star), ring-, võrk- (mesh) ja bus-topoloogiad, ning need võivad olla lokaalsed (LAN), laiaulatuslikud (WAN) või isiklikud (PAN).

Sotsiaalsed võrgustikud hõlmavad inimestevahelisi suhteid ja koostöövõrgustikke, kus teave ja mõju levib läbi ühiste kontaktide ning sotsiaalsete sidemete kaudu. See valdkond analüüsib näiteks keskme rolli, ühenduste tugevust ja kogukonna toimimist ning puudutab ka privaatsuse ja andmete kasutamise küsimusi.

Võrgustikud võivad olla ka bioloogilised või ökoloogilised, näiteks närvisüsteemid, rakulised interaktsioonid või ökosüsteemide toitumisahelad. Võrgustikute uuring ehk võrgustikute teadus tegeleb nende süsteemide struktuuri ja funktsiooni mõistmise ning nende toimimise kirjeldamisega.

Kokkuvõttes võrgustikud on laiapõhjalised ja interdistsiplinaarsed ning nende mõistmine hõlmab nii struktuuri, dünaamika kui ka mõju erinevates kontekstides.