Võrgustikud

Võrgustikud on struktuurid, mis koosnevad üksteisega ühendatud sõlmedest ning nende vahel toimivatest sidemetest. Nad võimaldavad suhtlust, koostööd ning teabe, energiat või kaupu üle kandva ühenduse loomist. Võrgustikke leidub nii füüsilisel kui ka abstraktsel tasandil ning neid saab kirjeldada graafiteooria abil, kus sõlmed tähistavad üksuseid ja ühendused nende vahelistes suhetes. Võrgustikke jaotatakse nii looduslike kui inimeste loodud süsteemide vahel.

Võrgustikke võib klassifitseerida mitmel viisil. Sotsiaalsetes võrgustikes on tegu inimeste või organisatsioonide vaheliste suhetega; tehnilistes võrkudes hõlmavad need arvuti- ja telekommunikatsioonivõrke, energiavõrke ning logistika- või tootmisvõrgustikke. Arvutivõrkudel on olulised komponendid nagu protokollid, aadressimine ja marsruutimine; hea näide on Internet.

Võrgustikel on erinevad omadused, mis sõltuvad topoloogiast ja ühenduste kvaliteedist. Olulised mõisted on ühenduvus, skaleeritavus, vastupidavus ja turvalisus. Võrgustikke projekteeritakse nii, et need tagaksid teenuste pideva kättesaadavuse ja võimaluse laieneda ning suudaksid taluda vigade või katkestuste olukordi.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad teabevahetust ja suhtlust, tehniliste teenuste pakkumist (nt Internet ja kodu- või ettevõtete võrgud), bioloogilisi ja neurovõrgustikke ning logistika- ja energiavõrke. Lisaks käsitletakse privaatsust, turvalisust ja eetilisi küsimusi, mida reguleerivad standardid ja turvameetmed. Võrgustikteadus ja arendus on oluline osa kaasaegsest infotehnoloogiast ja ühiskondlikust infrastruktuurist.