volikirjade

Volikirjad on õigustdokumendid, mille abil volitaja annab volinikule volituse tegutseda tema nimel teatud õiguste ja tehingute teostamisel. Volikirjade ulatus võib olla laiapõhjaline ehk üldvolikiri või piiratud ehk erivolikiri. On olemas ka püsiva ehk jätkuva volikirja võimalus, mis kehtib ka volitaja suutmatuse korral.

Volikirjade loomine ja vorm sõltub jurisdiktsioonist. Enamikus kohtades on volikiri kirjalik dokument; mõnes süsteemis võivad kehtida notariaalsed kinnitused, allkirjade tõestused või registreerimise nõuded. Oluline on volikirjas selgelt määratleda volituse ulatus, kehtivusaeg ning millistes tehingutes volinik võib osaleda. Lisaks võib volikirjale lisada piiranguid ja erisätted.

Volinik peab tegutsema volikirjast tulenevas ulatuses ja hea usu põhimõttel, järgima volikirjas kirjeldatud piiranguid ning hoidma arvestust tehtud tehingutest. Ta ei tohi kasutada volikirja enda huvides ega põhjustada volitajale kahju. Kui volikirjas on sätestatud erisused, tuleb neid järgida. Kehtivate volikirjade puhul on oluline, et volinik austaks usaldust ja vastutust.

Kehtivus ja lõpetamine: volikiri lõpeb tavaliselt kehtivusaja lõppemisega, volitaja tagasi võtmisega või lõpetamisega. Samuti võib volikiri lõppeda volitaja surma või tehingu lõpule viimisega. Volitaja võib igal ajal volikirja tagasi võtta või piirata volituse ulatust.

Riskid ja kaitsemeedmed: volikirjadega kaasnevad väärkasutuse ja pettuse riskid. Seetõttu on soovitatav kontrollida dokumendi ehtsust, kasutada ametlikke kanaleid ja vajadusel notariaalset kinnitust ning piirata volitusi üksikasjadesse. Volikirjade mõistmine ja õigete vormide kasutamine aitab suurendada õiguste realiseerimise turvalisust.