suutmatuse

Suutmatuse is Eesti keeles nimisõna, mis väljendab võimetust teha midagi või täita nõuet. See tähistab seisundit, kus isikul puudub või on piiratud suutlikkus teostada toimingut, saavutada eesmärk või vastata nõuetele. Suutmatust võib põhjustada füüsilised või vaimsed piirangud, puudulikud ressursid, ajutised piirangud või välised tingimused.

Esmane mõiste on seotud verbiga suuta, mis tähendab “võimega teha”. Suutmatusest moodustuv nimisõna kasutab vormi suutmatus ning vormi suutmatu omastav või muu keeleline pöördeluvus võib esineda narratiivis või kirjanduses. Sõna suutmatus on tihedalt seotud mõistetega nagu suutmatuse, võimetuse ja puudumise erinevad nüansid.

Kasutus ja nüansid: Suutmatust kasutatakse üldiselt kirjeldamaks, et isikul puudub võimalus või võime kindlat tegevust sooritada. See ei tähenda tingimata moraalset süüd või halvustavat hinnangut, vaid kirjeldab objektiivset või subjektiivset piirangut. Erinevates kontekstides võivad kasutada olla ka sõnad nagu võimetus või puudumine sõltuvalt tähenduslikust varjundist (nt ajutine häire vs pikaajaline piiratus).

Seosed ja sünonüümid: Võimetus, suutmatuse, puudumine ja võimatus on sarnased ning neid kasutatakse erinevates stilistilistes ja kontekstuaalsetes varjundites. Sõnavara valik sõltub soovitud tähendusvarjundist ning kontekstist, milles mõistet käsitletakse.