Võimetus

Võimetus on eesti keeles nimisõna, mis tähistab võimetuse või puudumise seisundit. Seda kasutatakse laiemalt nii meditsiinilises kui õigusalases ja igapäevases kontekstis, kui kirjeldatakse isiku suutmatust teatud toimingute sooritamiseks.

Meditsiinilises kontekstis võib võimetust käsitleda erinevates vormides. Üks levinud tähendus on erektsioonihäire, ehk püsiv või korduv suutmatuse saavutada või säilitada erektsioon. Põhjused võivad olla füüsilised (näiteks südame-veresoonkonna haigused, diabeet, hormonaalsed kõrvalekalded), neuroloogilised seisundid, ravimid või psühholoogilised tegurid (stress, ärevus). Hindamine hõlmab tavaliselt haigusloo ülevaatust, füüsilist läbivaatust ja vajadusel laboratoorseid uuringuid; ravi sõltub põhjusest ja võib hõlmata elustiili muutusi, psühholoogilist nõustamist ning ravimeid (nt PDE5 inhibiitorid), vaakumseadmeid või mõnel juhul kirurgilisi lahendusi.

Õiguslikus kontekstis võib võimetus viidata isiku suutmatusele oma varade ja isiklike asjade haldamisel. Sellises olukorras võib rakendada kaitsemeetmeid, nagu eestkostetuse moodustamine või muud tugimeetmed, et tagada isiku heaolu ja õigused.

Etümoloogia: Võimetus tuleb sõnast võime (võime) ja suffiksist -tus, mis märgib seisundit. Sõna on neutraalne; kasutamisel võib vajalik olla täpsema konteksti järgi eristada erinevaid tähendusi või kasutada spetsiifilisemaid termineid.