töölepingutes

Tööleping on õiguslik leping, millega luuakse töösuhe töötaja ja tööandja vahel. Töötaja kohustub teostama tööülesandeid vastavalt tööandja juhistele ning tööandja kohustub maksma tasu ning tagama tööks vajalikud tingimused. Tööleping hõlmab töö tegemise korraldust ja tasustamist ning tugineb kehtivale seadusandlusele.

Töölepinguid reguleerib Eesti töösuhteid käsitlev põhiseaduslik ja eriseaduslik raam. Põhikood on töölepingu seadus (TLS), mis sätestab lepingute sõlmimise tingimused, õigused ja kohustused ning töösuhte lõpetamise alused. TLS toob esile, et enamjaolt töötajad kuuluvad töösuhte alla ning iseseisvad töövõtjad ei pruugi olla töösuhte poolteks.

Lepingud jagunevad peamiselt püsivateks (indefinite) ja tähtajalisteks (fix-term) lepinguteks. Samuti eristub täisajaga ja osalise tööajaga töö. Lepingus tuleb vähemalt kajastada pooled, tööülesanne, töökoht, töö algus ja kestus, tööaeg, puhkus, palga suurus ja maksmise tingimused, katseaeg (kui kehtib), kohaldatavad kollektiivlepingud ning asjakohased seadusandlikud ja töökorralduse alused.

Õigused ja kohustused hõlmavad töötaja kohustust täita tööülesandeid ja järgida tööandja siseeeskirju ning tööandja kohustust maksta tasu õigeaegselt, tagada tööohutus ja kehtivate seaduste ning võrdse kohtlemise alused. Töösuhte jooksul võivad kehtida ka konfidentsiaalsuse, andmekaitse ja konkurentsipiirangute sätted.

Lõpetamine on tavaliselt võimalik mõlema poole algatusel kooskõlas etteteatamistähtaegadega või erandkorras viivitamatult põhjendatud rikkumise korral. Lõpetamist peab korraldama kooskõlas seaduse ning võimalikult kollektiivlepingutega, ning ebaõiglane lõpetamine on keelatud. Kirjalik vorm on soovitatav ning tihti vajalik, et leping ja muud tingimused oleksid selgelt fikseeritud.