tööaeg

Tööaeg tähistab töötaja töövõetud või töö tegemiseks ettenähtud aega, mil ta on kohustatud täitma tööandja antud juhiseid ja olema töövalmis. Eestis reguleeritakse tööaega peamiselt töölepingu seaduse ja sellega seotud õigusaktide kaudu. Tööaeg ning selle korraldus võivad sõltuda töölepingu sisust, kollektiivlepingust ning ettevõtte eripäradest, sealhulgas paindlike või tavapäraste töövormide korral.

Tavaline tööaeg Eestis on üldjuhul 40 tundi nädalas, jagatud tavaliselt kaheksa tunniga päevas. See piir on üldine alus ning erandeid võivad lubada kollektiivlepingud või töölepingulised kokkuletted, samuti seadusega lubatud erikorraldused.

Üle- ja lisatöö tekib siis, kui töögraafik ületab tavalist tööaega. Sellise töö eest peab töötajale olema makstud vastavat lisatasu või antud kompenseeriv puhkus, sõltuvalt seadusest või kollektiivleppingust. Töötajal peab olema selge arusaam oma tööaja piiridest ja tasust.

Tööpäeva jooksul peab olema tagatud piisav puhke- ja lõõgastus ning vaheajad. Lisaks on töötajal iganädalane puhkeperiood ning vajadusel lõuna- või vahepuhkus vastavalt seadusele ja kokkuleppele.

Öötöö tähistab tööaega, mis toimub öise aja jooksul ning selle jaoks võivad kehtida täiendavad kaitsemeetmed ja eraldi tasustamine. Paindlik tööaeg võimaldab tööaega jaotada vastavalt tööandja ja töötaja vajadustele, sageli koos kaugtöö või osalise tööaega võimalustega.

Kokkuvõttes on tööaeg ning selle korraldamine töösuhete alus, mis tagab töö- ja eraelu tasakaalu ning töötajate õigused ning lähtub nii ettevõtte kui töötaja vajadustest.