teaduse

Teadus on meetodiline ja süsteemne tegevus, mille eesmärk on mõista maailma, kirjeldada nähtusi ja ette näha looduslike ning sotsiaalsete protsesside kulgu. Teadust iseloomustavad hüpoteeside sõnastamine, vaatlus ja katsetamine, andmete kogumine ning kriitiline analüüs. Teaduslik teadmiste loomine põhineb taasesitatavusel, kontrollitavusel ja sõltumatul kordamisel, mis võimaldab tulemusi korrata ja kinnitada.

Teadus jaguneb peamiselt loodusteadusteks (füüsika, keemia, bioloogia, geoloogia), formaalteadusteks (matemaatika, statistika, informaatika) ning sotsiaal- ja humanitaarteadusteks (sotsioloogia, psühholoogia, ajalugu). Erinevad valdkonnad kasutavad erinevaid meetodeid, kuid jagavad samu põhiväärtusi: vaatlused, andmete kogumine, hüpoteeside testimine ja kriitiline tõlgendamine. Loodusteadused keskenduvad looduse seaduste ja mehhanismide mõistmisele; sotsiaal- ja humanitaarteadused uurivad inimühiskonda, käitumist ja kultuuri.

Teaduse ajalugu ulatub antiikajast tänapäevani. Märgilise pöördeks peetakse 16.–17. sajandi teaduste revolutsiooni, mis tõi kaasa empiirilise meetodi, katsetamise ja vaatluste süsteemse kogumise. Sellest ajast alates on teadus muutunud järjest avatumaks ja rahastatuks, ning teaduslik publikatsioon ja rahvusvaheline koostöö on saanud keskseteks.

Teadusel on oluline roll ühiskonna, majanduse ja tehnoloogia arengus ning otsuste kujundamisel. Uuringud tuleb läbi viia eetiliste põhimõtete ja andmepäringute raames, kaitstes osalejate õigusi ja andmete konfidentsiaalsust. Tulemuste levitamine toimub peamiselt teadusajakirjade, konverentside ja avatud ligipääsu kaudu. Kvaliteeti hinnatakse reprodutseeritavuse ja sõltumatu kriitilise läbivaatuse kaudu. Rahastamine ja poliitilised eesmärgid võivad mõnikord mõjutada uurimissuundi, mis toob kaasa vajaduse sõltumatute institutsioonide järelevalve ja läbipaistvuse tagamiseks.