südameklapihäired

Südameklapihäired on haigused, mis kahjustavad südameklappe ja võivad häirida vere õiget suunda südames. Südames on neli klappi: aortiklapp, mitraalklapp, trikuspidaalklapp ja pulmonaarne klapp, mille avandum ja sulgumine peab toimuma koordineeritult.

Põhjused ja vormid: Klapihäired võivad olla kaasasündinud või omandatud. Omandatud vormid tulenevad vananemisest ja degeneratsioonist, reumaatilisest haigusest, bakteriaalsest endokardiidist või isheemiast; klapid võivad olla kitsad (stenoos) või lekkivad (regurgitatsioon/insuffitsients).

Sümptomid: Haiguse raskus ja tüüp määravad sümptomid. Tõsine aordiklapp-stenoos võib põhjustada hingeldust, minestamist ja südame töörõhu suurenemist; mitraalklapi kahjustus võib anda väsimuse ja ödeeme. Mõni kliiniline vorm võib olla asümptomaatiline ja avastada juhuslikult.

Diagnoos: Esmane hind toimub füüsilise läbivaatuse ja auskultatsiooni teel. Peamine diagnostiline tööriist on ehhokardiograafia (südame ultraheli). Täiendavad/abilised meetodid on EKG, rindkere röntgen ja vajadusel CT või MRI.

Ravi: Kergetel juhtudel võib olla piisav jälgimine. Ravimid leevendavad sümptomeid (diureetikumid, vasodilataatorid, beeta-blokaatorid, ACE-inhibiitorid või ARB-d). Antikoagulandid valitakse vastavalt klapi tüübile ja rütmihäiretele. Kirurgia valik sõltub klapi kahjustusest: klapi rekonstrueerimine või asendus (mehaaniline või bioprosthetic). Mõnel juhul kasutatakse mitteinvasiivseid katheter-tehnikaid, näiteks TAVR aordiklapile või MitraClipi-lahendusi.

Prognoos ja ennetus: Prognoos sõltub haigusvormist ja kaasuvatest haigustest. Ennetus keskendub reuma vältimisele, riskitegurite kontrollile ning infektsiooniohutu profülaktikale vastavalt juhistele.