vasodilataatorid

Vasodilataatorid on ravimiteklass, mis põhjustab veresoonte silelihase lõõgastumist ja veresoonte laienemist. See tegevus vähendab vaskulaarset resistentsust ning alandab vererõhku. Vasodilataatorid võivad mõjutada artereid, veene või mõlemat ning erinevad ained võivad tekitada erineva laienemise profiili.

Lõõgastumise mehhanismid on mitmekesised. Otsed vasodilataatorid, nagu hydralazine ja minoxidil, lõõgastavad veresoone silelihast. Nitrovasodilataatorid (nt nitroglütseriin, isosorbide dinitraat, nitroprusside) tekitavad peamiselt veenilaienemist ja vähendavad südame töökoormust; mõnel juhul laieneb ka arteriaalne segment. Kaltsiumi kanaliblokaatorid (amlodipine, nifedipine; diltiazem, verapamil) soodustavad arteriaalset laienemist. PAH-i (pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon) raviks kasutatakse prostatsükliini analooge (epoprostenool, iloprost, treprostinil) ja endoteliini retseptori antagoniste (bosentan, ambrisentan). PDE5 inhibiitorid (sildenafil) suurendavad cGMP toimet ja aitavad lõõgastada veresooni. Diazoksiid ja teised kaaliumi kanalite avajad kuuluvad eraldi rühma ning neid kasutatakse teatud olukordades.

Indikatsioonid hõlmavad hüpertensiooni kontrolli, stenokardia ja südamepuudulikkust, kus vasodilataatorid võivad südame tööd kergendada. Akuutset vererõhu tõusu ravitakse sageli nitrovasodilataatorite või nitroprusside infusioonidega. PAH-i ravis kombineeritakse erinevaid vasodilataatoreid ja muid ravimeid, et parandada sümptomeid ja prognoosi.

Kõrvaltoimed hõlmavad peavalu, näo punetust, ödeeme, tahhükardiat ja hüpotensiooni. Nitrorühm võib tekitada tolerantsust pikaajalisel kasutamisel; nitrid PDE5 inhibiitoritega koos võivad põhjustada eluohtlikku hüpotensiooni. Hydralazine võib põhjustada refleksset tahhükardiat ja angioödeemi, eriti teatud patsientide gruppides. Vasodilataatorite kasutamisel tuleb jälgida vererõhku ja teiste ravimitega koostoimeid.