töökoormust

Töökoormus ehk töökoormus on töötaja töömaht ja selle nõudmiste tase kindlal ajaperioodil. See hõlmab nii tööaja pikkust ja ületunde kui ka ülesannete arvu, nende tähtaegade survet ning tööprotsessi keerukust. Töökoormus võib olla objektiivne (näiteks tööl olevate tundide ja ülesannete arv) või subjektiivne (tajutav nõudmiste tase ja ajapuudus).

Töökoormust saab mõõta erinevalt: kvantitatiivsete näitajate kaudu, nagu nädalane tööaeg, tähtaegade arv ja ülesannete koormus, või kvalitatiivsete hinnangute kaudu, mis kajastavad töötaja tajutud stressi ja kontrolli taset töö üle. Oluline on eristada jäädavat töökoormust ning perioodilist survet, kuna viimane võib ajutiselt suureneda projektide või perioodiliste tähtaegade tõttu.

Liigne või ebaühtlaselt jaotunud töökoormus võib mõjutada töötaja heaolu ja töö tulemuslikkust: suurendada stressi, väsimust ja läbipõlemise riski, vähendada tööga rahulolu ning suurendada puudumist ja käibeohtu. Pikaajaline suur töökoormus võib anda märku töökorralduse puudulikkusest ning nõuda organisatsioonilt sekkumist.

Töökoormuse kujunemist mõjutavad tegurid hõlmavad töö sisu ja keerukust, ressursse ja tööriistu, tööjaotust, kontrolli ja tuge kolleegidelt, eesmärkide selgust ning keskkonda, kus töö toimub. Juhtimise lahendused hõlmavad realistlike tähtaegade seadmist, tööjaotuse ja töövoogude optimeerimist, ressursside suurendamist, pauside tagamist, paindliku tööaja võimalusi ning vajadusel tehnoloogilist vahendamist ja koolitust. Seadusandlik raamistik ning töötervishoiu ja tööohutuse standardid annavad kohustused tööaja piirmuste, puhkeperioodide ning töötajate kogunemise suhtes, et vähendada liigset töökoormust ja kaitsta töötajate tervist.