säilitamispoliitikad

Säilitamispoliitikad on riikliku ja kohaliku tasandi meetmete kogum, mille eesmärk on säilitada looduskeskkonna omadusi ning kultuuripärandit, tagada bioloogilise mitmekesisuse säilimine ja ökosüsteemiteenuste jätkusuutlikkus ning võimaldada nende kasutamist tulevastele põlvkondadele.

Need poliitikad hõlmavad mitmeid valdkondi: looduskaitse ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine (kaitsealad, liigikaitse), kultuuripärandi säilitamine (mälestised, arhitektuur, arheoloogilised leiud) ning ressursside nagu vesi, maa ja energia jätkusuutlik kasutamine. Eesmärk on tasakaalustada majanduslikud vajadused ja kaitse eesmärgid.

Tööriistad ja meetmed hõlmavad seadusandlikku raamistikku, keskkonnamõju hindamist, planeerimist ja haldamist, kaitsealade loomist ning rahastamist, sealhulgas maksu- ja stiimulimehhanisme, mis soodustavad jätkusuutlikku käitumist.

Rahvusvaheline kontekst hõlmab UNESCO ja IUCN standardeid, Ramsari ja Natura 2000 võrgustikke ning Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimapoliitika raamistikke.

Väljakutsed hõlmavad rahastuse ebavõrdsust, poliitilisi muutusi, kliimamuutuste mõju ning kohalike huvi ja looduskaitse vajaduste vahelise tasakaalu leidmist.