raamprogrammidega

Raamprogrammidega ehk framework programmes viitab Euroopa Liidu pikaajalistele uuringu- ja innovatsioonifondide programmidele, mille eesmärk on üleeuroopaline teaduskoostöö ning suurem mõju majandusele ja ühiskonnale. Need programmid on pikaajalised, neil on kindlad prioriteedid ja rahastus suunatakse konkursipõhistele projektidele. Peamised eesmärgid on suurendada Euroopa teadus- ja innovatsioonivõimekust, lahendada ühiskondlikke probleeme ning kiirendada uute tehnoloogiate ja lahenduste turuletoomist. Rahastus jaguneb kutsel põhinevatesse projektidesse, mille konsortsiumid tavaliselt moodustavad ülikoolid, uurimisinstituudid ja ettevõtted.

Ajalugu ja vormid: raamprogrammide süsteem sai alguse 1980. aastatel. Eelkäijad hõlmasid FP1 kuni FP7; tänapäeval tegutseb Horizon Europe (2021–2027) ning see on peamine praegune raamprogramm. Horizon Europeil on suurim eelarve, ligikaudu 95 miljardit eurot, ja see katab laia valdkonnad ning soodustab koostöövõrgustikke.

Osalejad ja protsess: osalejad on tavaliselt Euroopa Liidu liikmesriikide ja assotsieerunud riikide juriidilised isikud, sealhulgas ülikoolid, teadusasutused ja ettevõtted; mõnikord kaasatakse ka rahvusvahelised partnerid. Taotlused esitatakse avatud kutsetena, hindamine toimub sõltumatute ekspertide poolt, ja rahastus katab osaliselt või täielikult projekti kulud sõltuvalt tingimustest. Struktuur hõlmab tööprogramme, mis määravad teemad ja prioriteedid, ning Euroopa Komisjoni rolli programmi korraldaja ja koordineerijana.

Mõju ja väljakutsed: raamprogrammidega tehtud koostöö tugevdab Euroopa innovatsiooni ökosüsteemi, suurendab konkurentsivõimet ning aitab lahendada ühiskondlikke probleeme. Samas nähakse ette administratiivset koormust ja keerukust, mis mõnikord aeglustab taotluste ja tulemuste haldamist.