päikesespektrist

Päikesespektrist rääkides peame silmas päikese poolt kiirgavat elektromagnetkiirgust, mis on jagunenud erinevateks lainepikkusteks. Kui valgus läbib prisma, laguneb see vikerkaarena tuntud spektriteks, kus iga värv vastab kindlale lainepikkusele. Päikese spektris sisalduvad lisaks nähtavale valgusele ka ultraviolettkiirgus, infrapunakiirgus ja muud elektromagnetlained.

Spektri uurimine annab meile olulist infot päikese koostise, temperatuuri ja füüsikaliste protsesside kohta. Erinevate elementide aatomid neelavad ja kiirgavad valgust kindlatel lainepikkustel, tekitades nii spektrijooni. Nende joonte analüüs võimaldab astronoomidel tuvastada päikese atmosfääri keemilist koostist. Näiteks on spektrijoonte abil kindlaks tehtud, et päike koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist.

Päikesespektril on oluline roll ka Maa elule. Ultraviolettkiirgus, mis on osa päikesespektrist, on tervisele kahjulik suurtes kogustes, kuid väikestes annustes on see vajalik D-vitamiini tootmiseks. Infrapunakiirgus aga soojendab planeeti. Atmosfäär filtreerib ja muudab päikesespektrit, enne kui see Maale jõuab. Osoonikiht absorbeerib suure osa kahjulikust UV-kiirgusest, samal ajal kui kasvuhoonegaasid aitavad infrapunakiirgust kinni püüda, reguleerides sellega Maa temperatuuri. Päikesespektriga seotud nähtused, nagu vikerkaared, tekivad valguse murdumisel ja peegeldumisel veepiiskades, mis samuti on seotud valguse lainepikkuste erinevusega.