polyaromaatsed

Polyaromaatsed ühendid (PAH-d) on orgaanilised ained, mis koosnevad mitmest aromaatsest rõngast, mis on üksteisega fuusioonis seotud. Nad on tavaliselt lipofiilsed ja vees lahustuvad halvasti, kuid võivad olla püsivad keskkonnas ning kogunevad mullas ja setetes.

Koostis ja tekkimine: PAH-d tekivad peamiselt mittetäielikul põletamisel või pyroloosil lagunemisel of biomassi ning fossiilkütuste põletamisel. Inimese tegevuses on suur osa PAH-de emissioonidel liiklusest ja tööstusest (gaasvehkonna- ja tahmaeraldused), samuti grillimise ja suitsutamise käigus. Looduslikult tekivad PAH-d ka metsapõlengute tulemusena.

Keskkond ja tervis: PAH-d on püsivad ning nende spoorid jaotuvad õhus, mullas ja vees ning adsorbeeruvad orgaanilises materjalis. Nad võivad akumuleeruda organismides ning saada kättesaadavaks toiduahelas. Paljud PAH-d on karcinogeensed või mutageensed; benzo[a]pyrene on üks kõige paremini dokumenteeritud näidetest ja selle mõju on põhjalikult uuringute temaatika. Inimesed võivad kokkupuute saada õhu, toidu või töökeskkonna kaudu; pikaajaline kokkupuude suurendab vähiriski.

Määramine ja reguleerimine: PAH-d on olulised keskkonnamürgid, mille seire sisaldub paljude riikide regulatsioonides. USA EPA on koostanud 16 kõige olulisema PAH-i loendi; Euroopa Liit ja teised reguleerijad vaidlevad piirväärtuste ja järelevalve osas. Analüüsiks kasutatakse gaasi- või vedelkromatograafiat koos mass-spektromeetriga (GC-MS, LC-MS).

Näited PAH-dest hõlmavad naftaleeni, antrats Darren, fenantaafeeni, fluoraanti, trik, benzo[a]pirene ja teisi, mis esinevad looduslikult ja inimtegevusest sõltuvalt.

Kasutus ja puhastamine: PAH-d ei ole tavaliselt otstarbelised tooted, vaid tekivad põletuste ja töökäikude tulemusena. Nende vähendamiseks kasutatakse bioremediatsiooni, fotokatalüüsi ning adsorptiooniga puhastamist ja eelnevaid võtteid keskkonnast eemaldamiseks.

---