nägemispuude

Nägemispuuded ehk nägemisfunktsiooni piirangud hõlmavad kogu spektri alates märkimisväärsest nägemise halvenemisest kuni täieliku pimeduseni. Need võivad olla kaasasündinud või omandatud ning püsivad või ajutised. Tekkimine võib tuleneda silmahaigustest, närvisüsteemi kahjustustest või vigastustest.

Peamised vormid on pimedus (täielik nägemiskaotus) ja vähenenud nägemine, mis raskendab igapäevatoiminguid ning vajab sageli suurendavaid abivahendeid. Raskused võivad hõlmata kaugnägemist, lähinägemist, kontrastsustaju ja värvitaju halvenemist. Põhjused on mitmekesised: kaasasündinud haigused, glaukoom, katarakt, diabeetiline retinopaatia ja makulaarne degeneratsioon ning omandatud vigastused või närvisüsteemi haigused.

Mõju ja toimetulek: Nägemispuuded võivad mõjutada haridust, tööl osalemist ja liikumist ning seeläbi sotsiaalset osalemist. Diagnostika hõlmab nägemisteravuse ja vaatevälja hindamist, kontrastsustaju ning värviteaduse testide ning oftalmoskoopiat. Ravi ja juhtimine on haiguspõhine ning võib sisaldada kirurgia (nt katarakt), ravimite kasutamist, oftalmoloogilist sekkumist ja rehabilitatsiooni. Abivahendid hõlmavad prille, suurendustööriistu ja ekraaniga seadmeid, mis aitavad igapäevatoiminguid; navigatsiooniharjutused ning iseseisvuse arendamine.

Tugiteenused ja õigused: Nägemispuudega inimestel on õigus saada rehabilitatsiooni, eripedagoogilist tuge ja tööhõive kaasamist soodustavaid lahendusi. Eestis ning Euroopa Liidus kehtivad seadused ja programmid, mis tagavad ligipääsetavuse nii arhitektuuri kui digitaalse sisuloome puhul ning soodustavad kaasatust tööturul ja hariduses.