Nägemispuuded

Nägemispuuded on nägemise kahjustused, mis raskendavad tavapärast igapäevast toimetamist. Neid iseloomustab halvenenud nägemisteravus, piiratud nägemus (perifeerne või keskne) ning värvi- või kontrastsustaju häired. Nägemispuuded võivad olla kaasasündinud või omandatud ning nende raskusastme järgi võib erineda kergest kuni täieliku nägemiskaotuse (pimeduseni).

Peamised põhjused on mitmekesised: refraktiivsed vead nagu miopia (lühinägelikkus), hüperoopia (kaugnägelikkus) ja astigmatism; vanusega seotud haigused nagu makulaardegeneratsioon ja katarakt; diabeetiline retinopaatia; glaukoom ning võrkkesta ja nägemisnärvi haigused. Vigastused ja infektsioonid võivad samuti põhjustada nägemispuude.

Diagnostika põhineb silmauuringutel: nägemisteravuse testid, refraktsiooni hindamine, oftalmoloogiline uuring, oftalmoskoopia ja perimeetria. Ravi sõltub põhjusest: nägemise korrigeerimine prillide või kontaktläätsedega; kirurgilised või laserteraapiad katarakti, refraktsiooni või glaukoomi korral; haiguste ennetus- ja kontrollravi ning visuaalne rehabilitatsioon ja abivahendid, mis parandavad funktsionaalset nägemist.

Ennetus ning elukvaliteet: regulaarsed silmaeksamid, UV-kaitse ja tervislik eluviis; diabeedi, kõrge vererõhu ja südamehaiguste riskide vähendamine aitavad ära hoida mõningaid nägemispuude vorme. Maailmas on nägemispuudus laialt levinud ning suur osa neist on ennetatavad või ravitavad, eriti varajase diagnoosi ja sobivate ravimeetodite abil. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul mõjutab nägemispuude üle 2 miljardit inimest.