neerupuudulikkuseni

Neerupuudulikkuseni ei ole eraldi haigus, vaid kroonilise neeruhaiguse lõppstaadium. Selle iseloomulikeks tunnusteks on glomerulaarfiltratsioonikiiruse (GFR) märgatav langus ning sageli kaasuvad sümptomid ja neerude asendusravi vajadus. ESRD ehk lõppstaadiumi piir on tavaliselt defineeritud GFR-i langusega alla umbes 15 ml/min/1,73 m2 ning tekivad uremia, vedelikukõõmus ja elektrolüütide tasakaaluhäired.

Põhjused ja riskifaktorid: diabeet ja hüpertensioon on peamised põhjustajad, mis pikaajalise neerukahjustuse kaudu viivad neerupuudulikkuseni. Lisaks võivad olla kroonilised glomerulonefriidid, polütsüstiline neeruhaigus, kroonilised neeruhaigused ja korduvad ägedad neerukahjustused ning nefrotoxilised ravimid.

Sümptomid ja diagnoos: varajases faasis võib neerupuudulikkus olla asümptomaatiline; lõppstaadiumis ilmnevad turse, väsimus, nõrkus, iiveldus, isutus ja hingeldus. Diagnoos põhineb vere- ja uriinianalüüsidel: GFRi hindamine, kreatiniini ja BUN tasemed ning albuminuriaga määrang; lisanduvad pildiuuringud (nt ultraheli) ja CKD klassifikatsioon.

Ravi: neerude asendusravi hõlmab dialüüsit (hemodialüüs või peritoneaaldialüüs) ja/või neerusiirdust. Lisaks on oluline ravi kaasuvate haiguste, eriti diabeedi ja hüpertensiooni, kontroll, toitumise ja vedeliku tarbimise kohandamine ning anaemia ja fosfori-kaaliumi tasakaalu korrigeerimine.

Prognoos ja ennetus: lõppstaadiumi prognoos sõltub põhjushaigusest ja kaasuvatest terviseprobleemidest. Varajane avastamine ja riskifaktorite kontroll aitavad arengut pidurdada; ennetus hõlmab diabeedi ja hüpertensiooni optimaalse ravi ning neerufunktsiooni regulaarset jälgimist.