terviseprobleemidest

Terviseprobleemidest hõlmab laia valikut sõlgi: kehalised ja vaimse tervise seisundid, mis mõjutavad inimese võimet igapäevaseid toiminguid, elukvaliteeti ja heaolu. Probleemid võivad olla ägedad (lühiajalised) või kroonilised (pidevad või pikaajalised). Ülemaailmne koormus terviseprobleemidega on suur ja suurenev, mõjutades üksikisikuid, perekondi ja tervishoiusüsteeme.

Peamised kategooriad on kroonilised haigused (nt südame-veresoonkonna haigused, diabeet, vähk), nakkushaigused (gripp, hingamisteede infektsioonid), vaimse tervise probleemid (depressioon, ärevus) ja vigastused. Üldine trend tuleneb vanuse ja elustiili muutustest; kroonilised haigused kujutavad suurimat pikaealise haigestumise ja surma põhjust.

Terviseprobleemide riskitegurid hõlmavad elustiili (toitumine, liikumine, suitsetamine, alkoholi tarbimine), kehakaalu, stressi, keskkonnavalduse ja sotsiaalmajanduslikku tausta. Geneetika ja piirkondlikud erinevused lisavad mõju.

Tervislikud probleemid mõjutavad üksikisikut ja perekonda ning suurendavad tervishoiuressursite vajavust, töövõimetust ja majanduslikku koormust. Varajane avastamine ja tõhus ravi vähendavad tõsiseid tagajärgi ning parandavad elukvaliteeti.

Ennetus ja juhtimine keskenduvad tervisliku eluviisi edendamisele, riskitegurite vähendamisele, varajasele avastamisele ja uuringutele, sobivate ravivõimaluste pakkumisele, rehabilitatsioonile ning vaimse tervise toe kättesaadavusele. Tervishoiu jätkusuutlikkus sõltub andmete, koostöö ja patsiendi kaasatuse tugevdamisest.

Haigestumus ehk uusjuhtide arv, suremus ja DALY-d (disability-adjusted life years) annavad terviseprobleemide ulatuse pildi. Rahvuslikud ja rahvusvahelised andmed aitavad suunata tervishoiupoliitikat, ennetusprogramme ja ressursijaotust.