liigsöömishoogusid

Liigsöömishoogudeks nimetatakse perioode, mille jooksul inimene tunneb kontrollimatut tungi süüa suures koguses toitu lühikese aja jooksul. Need episoodid erinevad tavalisest ülesöömisest selle poolest, et inimene tunneb end söömise ajal sageli kaotavat kontrolli ja hiljem kogeb tugevat süütunnet või häbitunnet. Liigsöömishoogudega võivad kaasneda erinevad füüsilised ja emotsionaalsed sümptomid.

Diagnoosi kinnitamiseks peab liigsöömishoogusid esinema keskmiselt vähemalt üks kord nädalas kuue kuu jooksul. Iseloomulik on, et söödud toidukogus on kahtlemata suurem kui enamik inimesi sööks samas ajajärgus ja sarnastes tingimustes. Sageli tunnevad inimesed liigsöömishoogude ajal, et nad ei suuda söömist kontrollida, kas see puudutab kogust või söömise lõpetamist.

Pärast liigsöömishoogu kogevad inimesed tavaliselt tugevat emotsionaalset distressi, sealhulgas süütunnet, depressiooni, häbitunnet või jälestust enda vastu. Liigsöömishoogudega ei kaasne aga kompenseerivat käitumist, nagu näiteks end oksendama sundimine või lahtistite liigne kasutamine, mis on iseloomulik buliimiale. See seisund võib mõjutada inimeste füüsilist tervist, põhjustades kaalutõusu ja sellega seotud terviseprobleeme, samuti emotsionaalset heaolu. Ravi hõlmab tavaliselt psühhoteraapiat, näiteks kognitiivset käitumisteraapiat, ja vajadusel ka ravimeid.