liigesehaigused

Liigeshaigused on liigeste ja nende ümbritsevate kudede haigused, mis kahjustavad liikumist ja tekitavad valu. Nende hulka kuuluvad degeneratiivsed, põletikulised ja infektsioonilised seisundid ning vigastuste tagajärjed.

Kõige levinumad vormid on osteoartriit (artroos), reumatoidartriit ja podagra. Samuti võivad haigused mõjutada sünoviaalkotti, kõõluseid või bursasid (nt bursiit, tendiniit).

Sümptomid hõlmavad valu, jäikust, turset ja piiratud liikumist. Sõltuvalt haigusest võivad esineda ägenused; hommikul jäikus võib kesta mõne minuto kuni tund.

Diagnoos põhineb kliinilisel läbivaatusel, radioloogial ning vere- ja sünoviaalvedeliku uuringutel. Olulised näitajad on põletikule viitavad markerid (ESR/CRP) ning haiguse tüübile iseloomulikud testid; podagra puhul kontrollitakse kusihappe taset.

Ravi keskendub sümptomite leevendamisele ja liikumisvõime säilitamisele. Üldine lähenemine hõlmab mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAID-id), füsioteraapiat ja kehakaalu kontrolli. Osteoartriidi puhul võib kasutada intraartikulaarseid kortikosteroidide süstimisi või hüaluroonhapet. Autoimmuunhaiguste puhul võivad olla vajalikud DMARD-id ja bioloogilised ravimid. Podagra ravimisel on oluline dieedi korrigeerimine ning uriatide alandav ravim; ägeda rünnaku ajal võib kasutada kolhitsiin ja NSAID-e kombinatsiooni. Infektsioosse artriidi korral on vajalik antibiootikumravi.

Prognoos ja ennetus: paljude liigesehaiguste kulg on krooniline ning sõltub varajasest diagnoosist ja järjepidevast ravist. Regulaarne liikumine, liigeste kaitse ja kehakaalu kontroll aitavad vähendada sümptome ning hoida haigust kontrolli all.