liigesehaiguste

Liigesehaiguste all mõistetakse liigest ja selle ümbritsevaid kudesid mõjutavaid haigusi, mis võivad kahjustada kõhre, sünoviaalkotti, sidemeid ja liigeseõõnt. Need haigused võivad avalduda valuna, jäikuse ja liikumispiirangutena ning vajada erinevat diagnostikat ja ravi.

Peamiste alaliikideks on põletikulised ja mitte-põletikulised liigesehaigused. Põletikulised haigused hõlmavad näiteks reumatoidartriiti, psoriaatilist artriiti ja anküloseerivat spondüliiti; mitte-põletikulised hõlmavad osteoartriiti. Podagra on põletikuline artriit, mille käivitab kusihappekristallide kogunemine liigesesse.

Peamised sümptomid on liigesvalu, jäikus, turse ja soojus liigeses; hommikul võib tekkida jäikus, mis väheneb päeva jooksul; kroonilised või ägenemised võivad erineda sõltuvalt haigusest.

Diagnoos põhineb kliinilisel läbivaatusel ja anamneesil, vereproovidel (CRP ja ESR põletiku hindamiseks; reumatoidfaktor ja anti-CCP), ning pildiuuringutel (röntgen, ultraheli, vajadusel MRI).

Ravi sõltub haigusest. Üldine lähenemine hõlmab elustiili muutmist ja füsioteraapiat, et säilitada liigesfunktsioon. Valu ja põletikku leevendatakse paratsetamooliga või mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega; põletikuliste haiguste korral kasutatakse DMARD-e ja vajadusel bioloogilisi ravimeid ning lühikesi kortikosteroide. Osteoartriidi juhtudel keskendutakse kehakaalu kontrollile, harjutustele ja valu leevendusele; mõningatel juhtudel kaalutakse liigeseasendust.

Prognoos sõltub haigusest ja varasest ravist. Ennetus keskendub riskifaktorite vähendamisele: regulaarne liikumine, tervislik kehakaal, vigastuste ennetamine ja haiguste varajane avastamine.