Osteoartriidi

Osteoartriit on degeneratiivne liigeshaigus, mis põhjustab kõhre järkjärklist kulumist ja liigese struktuuride muutust. Kõhr muutub õhemaks ja ebaühtlaseks; subkondraalne luu võib muutuda ning tekkida osteofüüdid ehk luukasvud liigese servades. Haigus avaldub valu, jäikuse ja piiratud liikumisega, peamiselt suurtes liigestes. Levinumad kahjustused esinevad põlvedes, puusades, käte sõrmede liigestes ja selgroos.

Riskifaktorid hõlmavad vanust, naissoost sugu (eriti pärast menopausi), varasemat liigesevigastust või liigese suurkoormust, ülekaalulisust ja geneetilist tausta.

Diagnoos põhineb kliinilisel hindamisel ja radioloogilisel pildil. Röntgenis nähakse tavaliselt liigese ruumi ahenemist, subkondraalset sclerose ja osteofüüdid. Vajadusel kasutatakse MRI-d või ultraheli ning välistatakse põletikuline artriit.

Ravi on sümptomaatiline ja funktsiooni säilitamiseks suunatud. Olulised on regulaarne kerge–mõõdukas füüsiline koormus, füsioteraapia ja kehakaalu juhtimine. Ravimitena võivad olla paratsetamool või mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAIDid); vajadusel lokaalsed kortikosteroidide süstekohad või hüalurohape liigese sees. Mõnel juhul kaalutakse kirurgilist ravi, näiteks liigese asendamist või muud liigese säilitavad operatsioonid raske valu ja funktsioonihäire korral.

Prognoos: tegemist on kroonilise, sageli progresseeruva haigusega, kuid õige käsitlusega on võimalik säilitada igapäevane aktiivsus ja töövõime. Esinemine suureneb vanusega; põlve- ja puusao on sagedasemad ning suuremad riskid kaasuvad ülekaalulisel või varasema vigastusega inimestel; naised on mõne liigese OA osas sagedasemad.