lagunemiskäigu

Lagunemiskäik on keemilise ühend lagunemisprotsessi järjestus ja mehhanism, mis kirjeldab, kuidas algne ühend laguneb ning millised vahe- ja lõppproduedid tekivad. Käik hõlmab sidemete purunemist ja moodustumist ning vaheproduktide tekkimise järjestust, mis määrab reaktsiooni energiakaardi ja kiiruslikud omadused.

Olulised omadused: Võivad esineda mitu erinevat lagunemiskäiku; iga käik võib viia erinevate lõppproduedideni või anda sama lõppproduedi läbi erinevate teede. Energiaprofiilidel kujutatakse tavaliselt potentsiaalenergia diagrammi, kus reageendid, vaheained ja lõppproduedid asuvad erinevatel energiatõusudel. Kõrgeima energiaga üleminekud on tavaliselt kiiruse määravad.

Mõõtmine ja modelleerimine: Lagunemiskäike uuritakse eksperimentaalselt termogravimeetrilise analüüsi (TGA) ja diferentsiaalse skaneerimiskalorimeetria (DSC) abil, mis näitavad massi muutusi ja soojust. Lõppproduedid identifitseeritakse sageli mass-spektromeetria, NMR-i või GC-MS-i abil. Teoreetiliselt modelleeritakse käike arvutuskeemias, kasutades meetodeid nagu tihedusfunktsionaalsus (DFT) ja aktivatsioonienergiate hindamine.

Rakendused: Lagunemiskäike hinnatakse materjalide stabiilsuse ja vastupidavuse, keskkonnamõjude ning ravimite ja polümeeride lagunemise kontekstis. Nende teadmiste abil arendatakse ka katalüsaatoreid ning hinnatakse toodete ja riskide vähendamist.